1. Savi ettevalmistus
Savi on loodusvara, mida kaevandatakse maa seest. Selleks et maast kaevatud savist saaks hea voolimismass, segatakse sellesse erinevaid lisandeid ja timmitakse niiskusesisaldust. Väga oluline hea ja ühtlase savimassi saamiseks on selle korralik läbisõtkumine.
2. Savist eseme vormimine
Kui on olemas paraja niiskusesisaldusega ja ühtlaseks sõtkutud savi, võib hakata seda vormima. Soovitud kujuga eseme saamiseks on palju erinevaid tehnikaid, nagu voolimine, treimine, rullimine, valamine jne. Kõige lihtsam ja käepärasem on voolimine. Sellega saavad üsna hõlpsasti hakkama nii vanad kui noored.
3. Kuivatamine
Kui ese on valmis vormitud tuleb see kuivatada. Savist esemeid ei maksa kuivatada liiga kiiresti (liiga kuivas ja soojas ruumis). Kuivamisel savi kahaneb. Kui savi pinnal toimub kiire kuivamine ja seespool aeglasem, võib ese tekkinud pingete tõttu kergesti puruneda. Lihtsa, käevahel voolitud tassi paras kuivamise aeg tavalistes toa tingimustes on umbes üks nädal. Kuivanud saviese on ikkagi väga õrn ja seda tuleb ettevaatlikult käsitseda. Kui seda pole põletatud saab kuivanud savieset vette kastes taas savimassiks muuta.
4. Eelpõletus
Selleks et esemeid saaks muretult glasuurida ilma, et peaks väga muretsema purunemise pärast, kuumutatakse neid 700º-800ºC juures. Sellisel temperatuuril toimuvad savi struktuuris pöördumatud muutused: savist põleb ära süsinik ja väävel ning savi struktuur muutub tugevamaks ja püsivamaks ning ei lahustu enam vees. Peale eelpõletust on savi struktuurilt ometi poorne ja vett-imav, kuid vesi ei põhjusta enam savikeha paisumist.
5. Glasuurimine
Kui ese on läbinud eelpõletuse, võib seda glasuurida. Glasuurid on ained, mis kõrgel temperatuuril sulavad eseme pinnal klaasjaks kihiks. Glasuure kantakse eelpõletatud esemele vedelikuna kas pintsliga, sissekastes, pihustades või muul moel. Eseme põhi jäetakse glasuurimata kuna ahjus põletusel kleepuks see alusele kinni.
6. Glasuuripõletus
Glasuuripõletus on keraamika valmistamise viimane aste. Kõrgel temperatuuril (vastavalt savile ja glasuurile) ja toimuvad savi struktuuris lõplikud muutused, mille tagajärjel savi tiheneb täielikult ja moodustab tugeva kivisarnase keha. Sellises kuumuses toimub ka glasuuride sulamine eseme pinnale klaasjaks kihiks.